Vanemad hobused & nende heaolu

100 aastat tagasi, kui hobuseid kasutatati transpordis, taludes töödel jne, väga vähesed elasid oma kuldsete aastateni. On fakt, et mida varem hobune võeti töösse, seda kiiremini hobune ka läbi läks. Hobuse parimaks elueaks loeti tollel ajal 5 & 10 eluaasta vahelist perioodi. Üle kümne aastaseid hobuseid loeti juba vanadeks hobusteks. Selle ajaperioodi vältel kui hobused ei oleks nii varakult tööd alustanud, ei oleks ületöötanud ja oleks saanud head tervise hoidu ja õiget toitumist, oleks nad elanud vähemalt 35-30 aastaseks. Üldiselt loetakse seda juba üsna vanaks eaks hobustel. Kuigi hobuste loomulik elutsükkel ei ole muutunud, on hobuste eluiga pikem ja võib ulatuda isegi üle 25 aasta. Need hobused, kes võisid sada aastat tagasi olla "mahakantud" hobused, on tänapäeval tõenäoliselt hobused oma parimais aastais. Paljud jõudlushobused saavad küpseks tööks nn teismelise ajaks.

Mis on muutnud viimase 100 aasta jooksul? Esiteks, hobuste töökoormus on märkimisväärselt alanenud, sest enamus hobuseid on kasutusel siiski enda rõõmuks sh võistlemiseks mitte raskeks põllutööks vms. Kergem töökoormus ei pane sellist survet hobuse luustikule ja lihaskonnale ja kehal on rohkem aega taastuda stressirikastest perioodidest (mis võivad olla ka võistlused). Teiseks, teadmised hobuste toitmusest on muutunud ajaga paremaks. Viimaseks, parasiitide vastu on tõhusad vahendid ning kontroll nende üle on suhteliselt hea.

See, kas hobust saab lugeda eakaks, oleneb individuaalselt kõik konkreetsest hobusest.

Üldisemaid reegleid võiks olla see, et hobune 18-20 aastates võiks olla juba kuldsetele aastatele sisenev. Mõned hobused säilitavad suurepärast konditsiooni ja tervist selle hetkeni kuni neid on. Samas teiste tervis halveneb kiiremini või aeglasemini aja möödudes. Just vanusega kaasnevate füüsiliste muutuste pärast võivad vanemad hobused vajada spetsiaalseid kohandusi tervishoius, elukeskkonnas ja dieedi valimisel.

Vananemisega seotud muutused

Välja võiks tuua neli suuremat faktorit, mis negatiivselt mõjutavad vanema hobuse võimet säilitada hea tervis ja konditsioon: alanenud võime omastada toitaineid, kehvad hambad, keskkonna ja karja poolt tekkinud stress ja haigused.

Alanenud toiteainete omistamine

Just järjepidevate efektiivsete ussikuuride tegemisel on hobustel parem võimalus olla elujõus vanemas eas. Ussid võivad soolestikku kahjustada ja põhjustada kroonilisi limaskesta kahjustusi, mis siis omakorda hakkavad mõjutama toitainete imendumist organismi. Ussid organismis vähendavad toitainete imendumist, sest parasiidid hakkavad võitlema toitainete pärast. Ussikuur vanadel hobustel peab olema rutiinne ning oluline osa hobuse eest hoolitsemise kavas.

Lisaks parasiitidele, on ka teisi faktoreid, mis võivad olla vastutavad vähenenud toitainete omastamise eest seedetraktis. Soolestiku efektiivsus väheneb vanusega ja see teeb toitainete liikumise vereringesse läbi limaskesta pinna raskemaks. Uuringud on näidanud alanenud fosfori, vitamiinide ja proteiini omastamise vanemate hobuste seas.

Proteiini seedimine on üks probleeme vanematel hobustel, eriti nendel, kelle seedeelundkonnas esinevad parasiidikahjustused. Samas kui keha ei saa piisavad koguses proteiine, hakkab see proteiine võtma lihaskonna kudedest, et võimaldada proteiine eluks vajalikeks kehafunktsioonideks. Vähenenud seede võimega vanematele hobustele tuleks pakkuda kõrgema proteiinisisaldusega toite. Mitte kõik proteiiniallikad ei ole võrdsed, niisiis on proteiini kvaliteet samuti oluline. Sojaoad on suurepärane proteiiniallikas vanematele hobustele, sest sisaldab kõrgkvaliteedilist aminohapete koostist.

Probleemid hammastega

Aeg teeb oma töö hobuste hammastega. Vanemate hobuste hambajuur võib ajaga kahaneda niivõrd palju, et hammas võib vabalt oma kohalt välja kukkuda. Vanemad hobused tunduvad olevat vähem tolerantsed valule, niisiis sellised probleemid, nagu valutav hammas, võivad vanemale hobusele vaevuseid tekitada rohkem kui nooremale hobusele. Hambaarsti külastus, umbes kaks korda aastas, oleks vanemale hobusele sobilikud ka lihtsalt kontrolliks.

Hammaste probleem on üheks põhjuseks, miks vanemad hobused on vastuvõtlikumad lämbumisele. Hobune võib lämbuda igasuguse sööda tõttu kui hobune ei võta aega või ei saa mäluda korralikult toitu enne neelamist. Kui veelgi süveneda probleemi, mõned vanad hobused mäluvad vähem just kehvade hammaste pärast ja mäludes tekib vähe sülge. Kuna sülge ei teki vähese mälumise tõttu piisavalt, siis ei ole sööda läbipääsuks makku piisavalt määrdeainet. Tulemuseks antud juhul võibki olla lämbumine. Aru sellest, kas sööt on vanemale hobusele tema seisukorda arvestades sobilik, saab stressi vaba söögikorra ajal.

Keskkonnast ja karjast tingitud stress

Vanemad hobused ei talu keskkonna muutuseid niivõrd hästi. kui noored hobused. Vanema hobuse ümberpaigutamine ühest tallist teise või isegi ühelt karjamaalt teisele võib tekitada stressi. Lisaks on stressitekitajaks ka karjamaa kaaslaste vahetus. Paljud hobused ei harju uute karjamaakaaslastega või teevad seda aeglasemini ning vanemad hobused võivad kogeda kaalulangust kohanemisperioodil. Vanemad hobused langevad tavaliselt karjas kõige madalamale tasemele ja peavad toidu eest võitlema samal ajal kui domineerivamad hobused nõrgemat tõrjuvad. Kui hein ja teraviljad on grupis söömisel, siis tuleb vaadelda kui hästi vanemad hobused seda kätte saavad, see aitab hoida ära kaalulangust ning seda, et oma kõik hobused saaksid oma söögi jao kätte.

Keskkonna temperatuuri muutused muutuvad raskemini talutavaks kui hobune vananeb, eriti külmad ilmad. Sensitiivsus külmale võib olla põhjuseks, miks keha rasv väheneb (ja rasv on oluline kui keha insulatsioon). Teine faktor võib olla ka muutused hormoonide produktsioonis, mis siis reguleerib keha võimet kohaneda välise kuumuse ja külmaga. Normaalne varjualune igasuguste ilmastikuliste elementide eest on pikem oluline vanematele hobustele. Külma ilma ajal, hobune sageli vähendab joodava vee kogust, sest külma vee manustamine langetab keha sisemist temperatuuri ja tekitades külmastressi. Ei ole üldse eriline see asjaolu, et hobustel, kes ei joo ise küllaldaselt vett, kannatavad koolikute all. Vesi on oluline! Sööda sooja veega leotamine ja lisamine söögikorrale võib ahvatleda hobust ja aidata kaasa hobuse vee tarbimisele. Kehas peab olema kindel kogus vett, et organism talitaks normaalselt. Pikaaegse kvaliteetse veepuuduse tagajärjel langeb loomadel söögiisu ja siis ei lähe loomadel alla ka ükskõik missugune kuivsööt! Organism talub veepuudust halvemini kui mistahes söödapuudust.

Valu teeb hobuse õnnetuks ja hobune võib kaotada isu sootuks. Peamine valu põhjus vanematel hobustel on artriit. Parim on sellisel juhul hobusel lasta teha harjutusi tahte/vajaduse põhiselt. Liigesed muutuvad kangeks kui hobust hoida tallis ükskõik mis ajajooksul ning liikumise alustamine on topelt valulik. Soovitatav on hoida vanemaid hobuseid 24/7 väljas, kuid karjamaa peab olema varustatud sobiva varjualusega/tuulevarjuga/kohaga kus hobune saab puhata jalga. Teise võimalusena on võimalik hobuse elu mugavamaks muuta, andes liigese lisandeid või/ja anda leebemat sorti valuvaigisteid.

Tähelepanu tuleks pöörata õigele värkimisele ja rautusele, sest see võib aidata vältida ebavajalikku stressi hobuste liigestele.

Haigus vanemal hobusel

Vanusega seotud haigused võivad muuta vanema hobuse elu rohkem väljakutsuvaks. Krooniline kaalukaotus, mis ei ole seotud eelnevalt arutletud põhjustest, võib olla tulem kroonilisele infektsioonile, maksapuudulikkusele, neerude häiretele. Teised probleemid, mis sageli on kogetud vanemate hobuste poolt on aneemia, madal vastupanuvõime haigustele ja allergilised hingamisteede haigused. Vereproovi abil saab kindlaks teha, kas hobusel on aneemia, krooniline infektsioon, neeru või maksaprobleem. Hingamisteede haiguseid saab ravida minimaliseerides ärritajate sattumist hingamisteedesse. Hoides söögi tolmu ja hallitusevaba ning niisutades sööta enne andmist hobusele ning kasutades mittetolmavat aluspanu, aitab seevähendada hingamisteedele tekkivat stressi.

Vanema hobuse toitmine

Hein on ülimalt oluline osa hobuste dieedis! Ning ilma piisava koguseta hakkavad ilmnevad probleemid hobuse seedetraktis. Hambaprobleemid ja anoreksia teevad toidu tarbimise suureks väljakutseks. Vanemale hobusele tundub olevat parem süüa värske murupeal, isegi kui neil on mõned hambad puudu, sest madalat värsket heina on parem mäluda ja seedida.

Tavapärane tsükkel vanematel hobustel on see, et kaalutõus toimub kevadel, suvel ja sügisel kui rohi kasvab ja kaotavad kaalu talvel kui kasvava heina tarbimise võimalus puudub. Probleemid tekivad tavaliselt vanematel hobustel siis kui mõeldakse, et hobune saab oma ained kõik heinast kätte! Aga kui hambad ei ole heas konditsioonis, siis vanem hobune ei saa õigesti lihvida sööta energiaks ning teisteks toiteaineteks. Märgid, et heina söömine on hobusele probleem näitab see kui kogused on väikesed või hein hakkab suus nn "keerlema".

Seenior söödad peavad kindlasti sisaldama mingisugust sorti lisakomponenti, olgu selleks siis lutsern, sojakestad, peet või siis kombinatsioon nendest asjadest. Söötmisratsioonid nendel söötadel võivad olla tavapärasest suuremad kui tavalistel söötadel, kuna need peavad võib olla mingil määral asendama heina või teravilja portsjoni hobuse dieedis. Hästi formuleeritud seenior/vanem hobuse sööt peaks sisaldama pelleti kujul teravilju, mis on siis purustatud ja töödeldud hästi seeditavasse vormi, näiteks aurutatud või helvestatud.

Söödad peaksid sisaldama kiudaineid rohkem kui 11%, ja proteiini 12-16% (soja ubadest). Seal võiks olla lisatud rasva (4-6%), et suurendada sööda energiataset. Enamus eakate söötadest saab hobusele anda iseseisva söödakorrana. Kuid see siiski ei ole 100% ideaalne ja seda tuleks teha ainult siis kui hobune tõesti ei saa mäluda heina. Samuti võib see oluline olla hingamisteede probleemide korral, kus siis söök peab olema niiske vms. Seenior sööt peab olema väga isuäratav, et isegi kõige pirtsakam seenior seda tahaks ja sööks! Lisatud pärm jne söödas võib parandada kiudainete ja fosfori seedimist. Vitamiinide ja mineraalide sisaldus peaks olema kõrgem kui tavasöödal, et suurendada seedesüsteemi efektiivsust. Sööta tuleks anda väiksemates tihedamates portsjonites, et kõhtu mitte ülekoormata! Kasulikum on söödakogus jagada kolmeks-neljaks portsjoniks päevas. Et edendada vanema hobuse seedetrakti tervislikku seisundit, tuleks kasutada probiootikume või seedimist soodustavaid abivahendeid (pärmid, igasuguseid kasulikke baktereid või ensüüme).

Söödalisandid vanemale hobusele

Kuna vanematel hobustel võivad olla mehhaanilised probleemid, nagu hammaste või isutuse probleem, siis võiks sööd olla koguseliselt väiksem. Kui maksaga ei ole probleeme esinenud, siis seal ei tohiks olla põhjuseid, miks eakas hobune ei võiks nautida rasvade sisaldust oma söögiratsioonis. Rasv võib olla sellisel kujul nagu õlid, soojaoad, linaseemned, riisikliid jne.

Kokkuvõtteks

Kui Me teame praegu rohkem, millised probleemid võivad eakatel hobustel kõige suuremal tõenäosusel esineda, on neil parem võimalus jõuda oma kuldsete aastateni. Tugevad emotsionaalsed sidemed motiveerivad paljusid omanikke olema tähelepanelikud oma hobuste suhtes ning omanikud saavad teha ekstra samme, et tagada vanuritele hea tervis ja mugavus. Rutiinne hooldus, stressivaba keskkond ja hea dieedi planeerimine vanuritel aitavad saavutada hea tervise eesmärgi saavutamise. Sööda vahetamisel tavalisest söödast seenior söödale tuleb seda teha järk-järgult, just nagu tavasööda vahetamisel!

Equfirst spetsiaalselt eakatele loodud hobusöötasid on võimalik tellida Equifirst kodulehelt, Equifirst facebooki lehekülje pealt, Scandagra e-poest või Scandagra poodidest Tartus & Jüris.

#equifirst #feedingyourdream #seenior #hobusöödad #hobusesöödad #besthorsefeed #seniormash #seedimine #probiootikumid #kiudained #liigesed #seniormix #rautus #liigesed #scandagra #eakad #hobune #equifirsthorsefeeds #esh #equifirstestonia